Kriminaalasja algatamine toimub ühe seadusega kehtestatud põhjuse ja aluse olemasolul. Menetluslikult vormistatakse kriminaalasja algatamine uurija või uurimisametniku resolutsiooni andmisega.
Kriminaalmenetlusalastes õigusaktides on sätestatud, et kriminaalasja algatamine on lubatud ainult siis, kui selliseks toiminguks on põhjused ja põhjused. Kriminaalasja algatamiseks on ainult neli põhjust, sealhulgas avaldus kuriteo toimepanemise kohta, prokuröri korraldus materjalide uurimiseks saatmiseks, kuriteoteade ja ülestunnistus. Juhtumi algatamise alus on Vene Föderatsiooni kriminaalmenetluse seadustikus näidatud kõige üldisemas vormis - need on piisavad andmed, mis võimaldavad meil oletada kuriteotunnuste olemasolu konkreetsel juhul. Kui tuvastatakse üks ülaltoodud põhjustest ja esinevad ka täpsustatud alused, jätkab uurija või ülekuulaja kriminaalasja algatamise menetluslikku registreerimist.
Kuidas vormistatakse kriminaalasja algatamine?
Valdav osa kriminaalasjadest on riigiprokuratuur ja nende algatamiseks on kehtestatud ühtne kord. Peamine dokument juhtumi algatamisel on vastav resolutsioon, mille koostab ja millele kirjutab alla uurija või ülekuulaja. Täpsustatud otsus peaks kajastama mitte ainult kohustuslikke üksikasju, vaid ka konkreetseid põhjuseid, kriminaalasja algatamise alust. Põhjuste iseloomustamisel peab uurija või ülekuulamisametnik loetlema konkreetsed märgid, mis viitavad kuriteo toimepanemisele. Kohe pärast otsuse tegemist saadetakse otsus kontrollimiseks prokurörile, kes võib selle ebaseaduslikuks pidades tühistada. Lisaks, kui konkreetsel juhul on taotleja, saadetakse resolutsiooni koopia ka sellele kodanikule.
Kriminaalasja algatamise erimenetlus
Suhteliselt väikest arvu kuritegusid, mille eest karistus on kriminaalseaduses sätestatud, peetakse erasüüdistuse juhtumiteks. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks laimamine, peksmine, väike tervisekahjustus. Kriminaalasi algatatakse sellises olukorras ainult siis, kui on olemas kannatanu avaldus. Muid kriminaalasja algatamise põhjuseid antud juhul ei kohaldata, kuna uurijal või ülekuulajal on õigus teha asjakohane menetlusotsus alles siis, kui kannatanu pöördub. Vastasel juhul viiakse selliste juhtumite uurimine läbi üldisel viisil, see ei erine üheski eripäras.
